9 Milline on pädev asutus vaidluste ja muude juriidiliste küsimuste korral?
Inglismaa/Wales
Väljapoole kohaldatavaid Euroopa õigusakte on üldise õiguse alused jurisdiktsiooni kehtestamiseks küllaltki laiaulatuslikud; sisuliselt võib jurisdiktsiooni kehtestada, kui üks abikaasadest elab alaliselt Inglismaal ja Walesis. Forum non conveniens doktriin võimaldab kohtutel siiski menetlust peatada või jurisdiktsioonist keelduda, kui ta on seisukohal, et mõne teise jurisdiktsiooni kohus sobiks asjaomase küsimusega tegelemiseks paremini. Vt ka 1.1. ja 1.2.
Šotimaa
Abieluvara ning varade lahutuse korral jagamise suhtes on pädevad regulaarsed tsiviilkohtud (sessioonikohtud kogu Šotimaa üle ning kohalikud šerifikohtud). Šotimaa kohtutel on pädevus anda lahutuse korral rahalisi eraldisi käsitlevaid korraldusi, kui neil on pädevus lahutushagi üle (vt 1973. aasta elukoha ja abieluvara menetlusõiguse seadust). Lahutuse korral jurisdiktsiooni määramist käsitlevad reeglid on sätestatud nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2201/2003.
Selleks, et kohalik šerifikohus oleks lahutuse korral pädev, peab Šotimaa kohtutel olema jurisdiktsioon vastavalt nõukogu määrusele ning lisaks peab üks abielupooltest olema
- (i) elanud šerifi halduspiirkonnas hagi algatamise kuupäevaks 40 päeva või
- (ii) olema elanud šerifi halduspiirkonnas vähemalt 40 päevase perioodi vältel, mis lõpeb kuupäevaga kuni 40 päeva enne nimetatud kuupäeva, ning mitte omama sel kuupäeval teadaolevat elukohta Šotimaal.