6 Mis juhtub surma korral?
Inglismaa/Wales
Inglismaal ja Walesis on vabadus koostada testament ning leskede jaoks reserveeritud või kohustuslikke osasid ei ole ette nähtud.
Testamendita suremise korral saab pärib lesk vastavalt 1925. aasta pärandite haldamise seaduse paragrahvile 46. Täpne nõue sõltub sellest, kas lahkunust jääb järele lapsi ("järeltulijaid") ja/või vanemaid, mõlema ühise vanemaga vendi või õdesid või selliste vendade või õdede järeltulijaid.
Olenemata testamendi olemasolust võib lesk esitada nõude pärandist sellise rahalise osa saamiseks, mille määrab kohus kindlaks vastavalt 1975. aasta pärimisseadusele (perekonna ja ülalpeetavate osa).
Šotimaa
Testamendita surma korral on lesel fikseeritud eesõigused majale, mööblile ja teatud rahasummale (1964. aasta pärimisseaduse (Šotimaa) paragrahvid 8 ja 9).
Kui pärandit nende õiguste rakendamisega ei ammendata, on lesel veel ka õigus allesjäävast vallasvarast kolmandikule (kui on olemas elusolevaid järeltulijaid) või poolele (kui elusolevaid järeltulijaid ei ole). Kui lahkunust ei jää järele järeltulijaid, vanemaid või õdesid-vendi, jääb allesolev osa testamenteerimata pärandist lesele (vt 1964. aasta pärimisseaduse (Šotimaa) paragrahvi 2).
Testamendi olemasolul jäetakse lesele väga sageli kogu pärand. Teoorias on elusolevatel järeltulijatel õigus kolmandikule lahkunu vallasvarast (legitim), kuid sageli loobuvad järeltulijad sellest õigusest. Kui testamendis on lesest mööda mindud, võib ta nõuda endale kolmandikku allesjäävast vallasvarast, kui on olemas elusolevaid järeltulijaid, või poolt, kui elusolevaid järeltulijaid ei ole.
