Üleelanud abikaasa õigusi kaitsevad osaliselt eeskirjad, mis käsitlevad vara jagamist abielu lõppemise korral (kooskõlas punktides 2.1 ja 5.1 nimetatud põhimõtetega), ning osaliselt pärimisseadus. Pärimisseadustiku artikli 3 lõike 1 kohaselt pärib üleelanud abikaasa enne ühiseid lapsi või teisi järglasi. Sellises olukorras ei ole varade jagamine tegelikult mingi küsimus, kuna abieluvara seaduse ja pärimisseaduse kohaselt võtab üleelanud abikaasa üle kogu surnu pärandvarasse kuuluva vara. Laste pärimisõigused lükatakse sellisel juhul edasi kuni üleelanud abikaasa surmani (pärimisseadustiku artikli 3 lõige 2). Kui enne surnud abikaasa jätab endast maha mitteühised lapsed (vallaslapsed), tuleb vara siiski jagada (kui vallaslapsed loobuvad pärimisseadustiku artikli 3 lõike 1 kohaselt oma õigustest, pärib üleelanud abikaasa samade tingimuste kohaselt ka nende päranduse). Vallaslastel on õigus nende seadusjärgsele osale (rootsi keeles laglott). Iga lapse seadusjärgne osa on võrdne osa poolest pärandvarast.

Varade jagamine on vajalik juhul, kui surnud abikaasa jättis testamendi, kuna üleelanud abikaasa pärimisõigused ei ole testamendi sätete suhtes kaitstud. Pärimisseadustiku artikli 3:1 lõike 2 kohaselt on üleelanud abikaasa õigused põhiliselt kaitstud juhul, kui päranduse saavad vallaslapsed, teised pärijad või annakusaajad. Põhiline kaitse tähendab seda, et üleelanud abikaasal on alati, surnud abikaasa pärandvara alusel ning kuni pärandvarast selleks piisab, õigus sellise väärtusega varale, mis koos varade jagamisel üleelanud abikaasale antud varaga on võrdne neljakordse alussummaga (2012. aastal on neljakordne alussumma hinnanguliselt 176 000 rootsi krooni).

Print this topic

back to top