5.1. Kuidas jagatakse vara (õigused in rem)?

Abieluvaraõigus viiakse ellu siis, kui abielu lõppeb ning toimub varade jagamine. Esiteks arvutatakse välja abikaasade osa abieluvarast. Kuna kumbki abikaasa on oma vara iseseisev omanik, ei kohaldata nõuet konkreetsele varale, vaid ainult teatud nimiväärtusele ehk poolele abieluvara netoväärtusest (pärast võlgade mahaarvestamist). Abikaasa, kellele kuulub suurem osa abieluvarast, võib valida, kas ta ühtlustab vahe ühekordse makse abil või annab teisele abikaasale samas väärtuses vara (abieluseadustiku artikli 11 lõige 9). Majanduslikult ebasoodsamas olukorras olev abikaasa võib hüvitise asemel taotleda ühise elukoha ja kodutarvete ülevõtmist (abieluseadustiku artikli 11 lõige 8). Kui kogu vara on lahusvara ning kumbki abikaasa ei taotle ühise elukoha ega kodutarvete ülevõtmist, ei ole varasid vaja jagada (abieluseadustiku artikli 9 lõige 1). Tuleb märkida, et lahutuse võib anda ka siis, kui pooled kõikides kõrvalküsimustes ei nõustu. Selliste küsimustega tegeletakse seejärel eraldi.

5.2. Kes tasumata võlgade eest pärast lahutust vastutab?

Kumbki abikaasa vastutab ise oma võlgade eest, mis tal on tekkinud abielu kestel ja pärast abielulahutust.

5.3. Kas abikaasa võib nõuda puuduoleva osa väljamaksmist?

5.3.1. Ülejääva vara ühise jagamise korral:
- Kas nõue tuleb rahuldada rahalise maksena või samaväärse varaga?
- Kuidas nõude suurust hinnatakse?
- Millise summa ulatuses tasutakse puudujääv osa rahalise maksega?
- Millal nõue esitatakse?

Rootsi õiguses ei ole sellist režiimi ette nähtud.

5.3.2. Muudel juhtudel (mitte ülejäägi jagamine)?

Nii nagu on osutatud punktis 5.1, võib suurema abieluvara osaga abikaasa vahe ühtlustada ühekordse makse abil.

Print this topic

back to top