Abikaasa surma korral olenevad üleelanud abikaasa õigused sellest, kas surnud abikaasa on teinud testamendi või mitte. Kui abikaasa suri ilma testamendita ja jätmata endast maha järglasi, on üleelanud abikaasal õigus surnud abikaasa kogu pärandvarale (1965. aasta pärimisseaduse paragrahvi 67 lõige 1). Kui abikaasa suri ilma testamendita, jättes endast maha abikaasa ja lapsed, on üleelanud abikaasal õigus kahele kolmandikule surnud abikaasa pärandvarast (1965. aasta pärimisseaduse paragrahvi 67 lõike 2 punkt a). Kui abikaasa sureb, olles koostanud testamendi ning jättes endast maha abikaasa, kuid mitte lapsi, on üleelanud abikaasal õigus poolele surnud abikaasa pärandvarast (1965. aasta pärimisseaduse paragrahvi 111 lõige 1), olenemata testamendi tingimustest. Kui testaator sureb, jättes endast maha abikaasa ja lapsed, on abikaasal seaduslik õigus ühele kolmandikule surnud abikaasa pärandvarast (1965. aasta pärimisseaduse paragrahvi 111 lõige 2), olenemata testamendi tingimustest.

Lahuselu korral võib kas üks või mõlemad abikaasad taotleda teiselt abikaasalt pärimisõiguste äravõtmist (1995. aasta perekonnaseaduse paragrahv 14). Abielulahutuse korral kaotavad abikaasad oma abikaasade staatuse, millega muutuvad kehtetuks 1965. aasta pärimisseadusest tulenevad õigused. Abielulahutuse järgselt ja pärast seda toimunud ühe (endise) abikaasa surma võib üleelanud (endine) abikaasa taotleda kohtult osa pärandvarast, kui kohus peab sellist korraldust sobivaks ning on veendunud, et taotlejale ei osutatud nõuetekohast kaitset surnud abikaasa eluajal (1996. aasta perekonnaseaduse (abielulahutuse seaduse) paragrahvi 18 lõige 1). Kumbki abikaasa võib abielulahutuse otsuse väljastamisel või igal ajal enne nimetatud surmajärgse toetuse taotluse esitamist taotleda kohtult, et see oma otsusega osutatud taotlusõiguse välistaks (1996. aasta perekonnaseaduse (abielulahutuse seaduse) paragrahvi 18 lõige 10).

Print this topic

back to top