9 Milline on pädev asutus vaidluste ja muude juriidiliste küsimuste korral?

Rahvusvahelise kohtupädevuse lahutusasjades sätestab nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 (Brüsseli II määrus). Olulisematest abieluvararežiimi käsitlevatest kaasustest nähtub, et Saksamaa kohtutel on rahvusvaheline pädevus, kui Saksamaa kohtul on olemas territoriaalne pädevus (FamFG § 105). Eelkõige on territoriaalne pädevus kohtul, kus toimub abieluõigusliku kohtuasja arutamine. Lisaks on üldine kohtupädevus kostjaks oleva abikaasa tavapärase elukoha järgsel kohtul (FamFG § 262 ).

Kõikide hagide, kohtuotsuste ja aktide puhul, mis on esitatud, tehtud ja väljastatud 29. jaanuaril 2019 ja pärast seda, kohaldatakse nõukogu 24. juuni 2016. aasta määrust (EL) nr 2016/1103, sõltumata abielu sõlmimise kuupäevast.

Määruses sätestatakse pädevad asutused järgmiselt.

- Ühe abikaasa surma korral võib abieluvararežiimiga seotud asju lahendada pärimisasjades pädev kohus (artikkel 4).

- Lahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotluste korral võib abieluvararežiimiga seotud asju üldjuhul lahendada abielu asjadega seotud vaidlustes pädev kohus.

- Muudel juhtudel võivad abikaasad kokku leppida, et pädevus on sellel liikmesriigil, mille õigus on kohaldatav või abielu sõlmimise liikmesriigil. Vastav kokkulepe peab olema kirjalik ning dateeritud ja sellel peavad olema mõlema poole allkirjad. Kokkuleppe puudumisel on pädevus kõikide abieluvararežiimi puudutavate küsimuste lahendamiseks, välja arvatud ühe abikaasa surma korral või abieluasjadega seotud vaidluste korral, üldjuhul selle liikmesriigi kohtutel:

  • kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade ühine alaline elukoht või selle puudumisel;
  • kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade viimane alaline elukoht, või selle puudumisel;
  • kus on kostja alaline elukoht või selle puudumisel;
  • mille kodanikud on mõlemad abikaasad kohtusse pöördumise ajal.

Need kohtualluvuse eeskirjad pole notaritele Saksamaal siduvad (välja arvatud kohtuvaidluste puhul) ning Saksamaa notarid võivad vabalt koostada näiteks abielulepinguid või kohaldatava õiguse valikut käsitlevaid lepinguid.