2 Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Hispaanias ei ole ainult üks abieluvararežiim või õigusakt, nii on need vastused eriliselt seotud Hispaania tsiviilseadustikuga (väljaarvatud autonoomsete kogukondade seadusandluse alased vaidlused punktis 2.7).

Kohaldatav abieluvararežiim on see, mille abikaasad on määranud abieluvaralepinguga (CCartikkel 1315) (vara juurdekasvu tasaarveldamise režiim ( sociedad de gananciales), lahusvara režiim või soetisvaras osalemise režiim). Lepingu puudumisel kohaldatakse abieluvara režiimina ühisvara režiimi (CC artikkel 1316). Selle režiimi korral on kogu režiimi kehtivuse ajal kummagi abikaasa poolt omandatud soetisvara ja kasu ühine ning jaotatakse režiimi lõppemise järel võrdselt (CC artikkel 1344 ). Režiim võimaldab nii isikliku kui ka ühise vara olemasolu, lubab abikaasade vahelise lepinguga, mis on vormistatud ametliku dokumendina, muuta isikliku vara ühiseks ja vastupidi. Isiklikuks loetavad vara on nimetatud CC artiklis 1346. Need hõlmavad varasid, mis kuulusid abikaasadele enne abielu ja neid varasid, mis on saadud kinke alusel abielu jooksul.

Ühiseks loetavad varad on nimetatud CC artiklis 1347. Varade võõrandamise osas on mõlemal abikaasal õigus vabalt võõrandada oma varasid ja ta ei vastuta teise võlgade eest (CC artikkel 1373).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Vara juurdekasvu tasaarveldamise režiimis esinevad seadusjärgsed eeldused vara kuuluvuse kohta (eeldatakse ühisvara, kui ei ole tõendatud vastupidist (CC artikkel 1361).

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Enne abielu sõlmimist ei pea koostama varade ja kohustuste nimekirja, kuid see on kasulik. Nimekirja koostamine on aga nõutav abieluvararežiimi lõppemise järel ja enne selle likvideerimist (CC artikkel 1396). Samuti on see nõutav juhul, kui ühisvara režiim lõpetatakse kohtuotsusega ja toimub vaidlus võõrandamise põhjuse olemasolu osas (CC artikkel 1394).

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Ühise vara käsutamist (soetisvara) sätestavad CC artiklid 1375-1391. Kumbki abikaasa käsutab oma isiklikke varasid (kuigi on olemas perekonna kodu kohta käivad erisätted, mille kohaselt on alati vajalik mõlema abikaasa nõusolek) (CC artikkel 1320 ). Ühiseid varasid käsutavad abikaasad ühiselt (CCartikkel 1375), kui abieluvaralepinguga ei ole kehtestatud teisiti. Põhimõtteliselt võivad abikaasad abielu ajal vabalt võõrandada oma isiklikku vara.

Üks abikaasa võib ühist vara üksi käsutada ja võõrandada majapidamisalase võimu raames (CCartiklid 1319 ja 1365), väljaarvatud perekonna kodu osas (isegi juhul, kui see kuulub ainult ühele abikaasale, on vajalik teise nõusolek (CC artikkel 1320)).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Juhtumite korral, misei kuulu majapidamisalase võimu alla, on ühisvara võõrandamiseks vajalik mõlema abikaasa nõusolek, kuid teatud asjaolude korral võib nõusoleku anda selle asemel kohus (CC artikkel 1377 ). Kui nõusolek puudub, võib teine abikaasa sellised võõrandamise tehingud (CCartiklid 1322 ja1377) kehtetuks tunnistada. Kui võõrandamine toimub ilma vastutasuta, siis on alati vajalik mõlema abikaasa nõusolek, vastasel juhul on võõrandamine õigustühine (CC artikkel 1378). Seadustik reguleerib ka pettust teise abikaasa õiguste suhtes (CC artikkel 1391).

Igasugune ühe abikaasa poolt tehtud tehing on teisele abikaasale siduv üksnes juhul, kui viimati nimetatu seda selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt kinnitab. Vastasel juhul võib tehingu kehtetuks tunnistada (CC artikkel 1322) ja pettuse korral tühistada (CC artikkel 1391).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Ühe abikaasa isiklikud võlad on tema enda kohustused ja nende rahuldamiseks võib kasutada üksnes tema isiklikku vara, kuid juhul, kui sellest ei piisa, võivad võlausaldajad nõuda oma osa ühisvara arvelt (CC artikkel 1373). Sel juhul lõpeb ühisvara režiim abikaasade vahel ning edasi kohaldatakse lahusvara režiimi (CC artikkel 1374).

Ühist vara võib kasutada abieluga (CC artikkel 1318) ja perekonna vajadustega kulude katmiseks, varade tavapäraseks kasutamiseks ja abikaasade kutsealaseks tegevuseks (CC artikkel 1362). Võlgu, mille on põhjustanud üks abikaasa majapidamisalase võimu teostamise käigus, võib rahuldada ühise vara, võlgnikust abikaasa isikuliku vara ja lisaks teise abikaasa isikliku vara (CC artikkel 1319) arvelt. Võlausaldajatel on alati võimalik kasutada ühist vara (CC artikkel 1365). Abikaasa, kes on tasunud ühise võla oma isikliku vara arvelt, võib nõuda selle hüvitamist ühise vara arvelt (CC artikkel 1364).

Ka autonoomsetes kogukondades (piirkondades) on kehtestatud seadusjärgsed abieluvararežiimid:

  • Aragón: kohaldatakse lepinguvabadust (Código Civil Foral de Aragón’i artikkel 195). Kohaldatava režiimi (kas lahusvara (artiklid 203-209) või consorcial aragonés, mis sarnaneb vara juurdekasvu tasaarveldamisele) võib määratleda abieluvaralepinguga, mis peab olema sõlmitud ametliku dokumendiga. Lepingu puudumisel kohaldatakse consorcial aragonés’i ( Código Civil Foral de Aragón’i artiklid 210-270).
  • Kataloonia: Lepingu puudumisel kohaldatakse varalahususe režiimi (Kataloonia tsiviilseadustiku artikkel 231-10). Seda reguleerivad Kataloonia tsiviilseadustiku artiklid 231-11 kuni 231-30.
  • Baleaarid (Baleaari saared): Lepingu puudumisel kohaldatakse varalahususe režiimi (Compilación Baleares’i artikkel 67).
  • Navarra: Abikaasad võivad määratleda varalahususe või universaalse ühisvara režiimi. Lepingu puudumisel kohaldataksesociedad familiar de conquistas’e režiimi, mis on tsiviilseadustikus (Ley 82 de Compilación Navarra) sätestatud sociedad de gananciales’ele sarnanev vara juurdekasvu tasaarveldamise režiim.
  • Baskimaa: Ley De Derecho Civil Foral Pais Vasco artiklite 93-111 kohaselt on abikaasadel vabadus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Lepingu puudumisel kohaldatakse piirkondlikku režiimi (comunicación foral), mis on universaalne ühisvara režiim (mis on sätestatud Ley De Derecho Civil Foral Vasco artiklites 93-111). Lepingu puudumisel kohaldatakse vabastatud piirkondades ( Ley Derecho Civil Foral de Vizcaya, Biskaia piirkondlik tsiviilseadus, artikkel 6) siiski üldist Hispaania õigust (sociedad de gananciales, mis on sätestatud tsiviilseadustikus).
  • Galicia: Kohaldatav režiim määratakse abieluvaralepinguga. Lepingu puudumisel kohaldatakse sociedad de gananciales’it ( Ley Derecho Civil de Galicia artikkel 171).
  • Valencia:Abikaasadele, kellel on vabadus sõlmida abieluvaraleping, vahel kehtestatud täielik vabadus ja võrdsus. Lepingu puudumisel kohaldatakse lahusvara režiimi ( Ley de Régimen Económico Matrimonial Valenciano).