2 Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?
2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Abikaasade vara, mille nad on pärast abiellumist omandanud, saab osaks ühisvarast, sealhulgas ka pärast abiellumist abikaasa lahusvarast saadud sissetulek ja tulud või tööst või intellektuaalsest tegevusest saadud sissetulek. Kummagi abikaasa isiklik vara sisaldab järgmist:
- vara, mille kumbki abikaasa on omandanud eraldi enne abielu;
- abielu kestel pärandi või kinke teel omandatud vara, välja arvatud juhul, kui testamendis või kinkelepingus on sätestatud, et vara tuleb lisada ühisvarasse;
- abikaasa isiklikud asjad (rõivad, abikaasa ametitegevuseks vajalik vara);
- õigused intellektuaalsele ja tööstusomandile, välja arvatud nimetatud õigustest saadud tulu;
- ühe abikaasa isikliku ettevõtte jaoks kasutatavad rahalised vahendid ja vallasvara, välja arvatud mõlema abikaasa ühiselt juhitava ettevõtte rahalised vahendid ja vallasvara;
- ühele abikaasale makstud kahju- ja hüvitistasud, mis on saadud mitterahalise kahju või isikukahju eest, teatud eesmärgil antud rahaline abi ning muud soodustused, mis seonduvad konkreetselt ainult ühe abikaasaga, võõrandamatud õigused;
- vara, mille üks abikaasadest on omandanud isikliku vara müügist saadud isikliku raha või tuluga ning selge kavatsusega omandada see isikliku varana (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.89 lõige 1).
2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?
Kui ei ole tõendatud, et konkreetne vara on ühe abikaasa lahusvara, käsitatakse kogu vara ühisvarana (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.88 lõige 2).
2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.
2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Ühisvara tohib kasutada, valitseda ja käsutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 1). Tehingu sõlmimisel eeldatakse, et abikaasal on selleks olemas teise abikaasa nõusolek, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlmimiseks on vaja teise abikaasa kirjalikku nõusolekut (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 3). Tehinguid, mis on seotud ühise kinnisvara või sellega seonduvate õiguste käsutamise või koormamisega, samuti ühise ettevõtte või väärtkirjade võõrandamise või nende õigustega koormamisega, võivad teha vaid mõlemad abikaasad ühiselt, välja arvatud juhul kui üks abikaasa on sellise tehingu sõlmimiseks saanud teiselt abikaasalt volituse (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 4).
Kui tehing on sõlmitud ilma teise abikaasa nõusolekuta, võib viimane tehingu kinnitada ühe kuu jooksul alates tehingust teadlikuks saamise kuupäevast (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 6). Teine abikaasa võib ilma tema nõusolekuta sõlmitud ja hiljem kinnitamata jäetud tehingud hagi korras vaidlustada ühe aasta jooksul alates tehingust teadlikuks saamise kuupäevast, tingimusel, et teine tehinguosaline käitus pahauskselt (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.96 lõige 1). Tehingu, mille sõlmimiseks oleks olnud vaja teise abikaasa kirjalikku nõusolekut või mille oleksid võinud sõlmida ainult mõlemad abikaasad ühiselt, võib tunnistada kehtetuks olenemata sellest, kas teine tehinguosaline sõlmis tehingu hea- või pahauskselt, välja arvatud juhul, kui üks abikaasa või mõlemad kasutasid tehingu sõlmimiseks pettust või petsid avalike registrite eest vastutavat asutust või teisi asutusi või ametnikke. Viimasel juhul võib tehingu kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui teine tehinguosaline käitus pahauskselt (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.96 lõige 2).
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Tehingu sõlmimisel eeldatakse, et abikaasal on selleks olemas teise abikaasa nõusolek, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlmimiseks on vaja teise abikaasa kirjalikku nõusolekut (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.92 lõige 3).
2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?
Abikaasade ühisvarana ei käsitata järgmisi kohustusi:
- kohustused, mis on seotud kaasomandina omandatud vara selle omandamise hetkel koormanud või hiljem tekkinud koormatistega;
- ühisvara valitsemisega seotud kohustused;
- majapidamise ülalpidamisega seotud kohustused;
- õigusabikuludega seotud kohustused, juhul kui hagi käsitleb ühisvara või perekonna huve;
- selliste tehingute, mille üks abikaasa sõlmis ilma teise abikaasa nõusolekuta või mille viimane hiljem kinnitas, ning selliste tehingute, mille puhul teise abikaasa nõusolekut ei olnud vaja, juhul kui tehingud sõlmiti perekonna huvides, tagajärjel tekkinud kohustused (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.109 lõige 1).
Juhul kui abikaasad vastutavad ühiselt ja üksikult võlausaldajate nõuete eest ning ühisvarast nende katmiseks ei piisa, täidetakse nõuded abikaasade lahusvarast (tsiviilseadustiku paragrahvi 3.113).