2 Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?
2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?
Kui abikaasad ei sõlmi abielulepingut, kohaldub neile abieluvararežiimina seadusjärgne vara ühisuse režiim. Selle kohaselt saavad kõik vara ühisuse režiimi ajal kummagi abikaasa omandatud varad osaks nende ühisvarast, nagu on sätestatud tsiviilkoodeksi artiklis 339. Kummagi abikaasa isikliku vara moodustavad vastavalt tsiviilkoodeksi artikli 340 sätetele järgmised varad: seadusjärgse pärimise, testamendist tuleneva pärandi või annetusena saadud varad, kui testaator või annetaja ei ole selgesõnaliselt sätestanud, et kõik varad peavad saama osaks ühisvarast; ühe abikaasa isiklikult kasutatavad varad; tema kutsetegevuse teostamiseks kasutatavad varad; intellektuaalomandiõigused oma tööde üle; auhinnana saadavad varad, teaduslikud või kirjanduslikud käsikirjad, joonistused ja kunstiprojektid, leiutiste projektid; kindlustushüvitised ja hüvitised kummalegi abikaasale põhjustatud materiaalse või moraalse kahju eest; isiklike varade eest saadud teised varad, rahasummad või mis tahes väärtused, samuti nende eest vahetusena saadud varad, kaasa arvatud isiklike varade viljad.
2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?
Kui inventuuri (vt punkt 2.3) ei ole kehtestatud, loetakse vallasvarad eeldatavalt ühisvaraks, kui ei ole esitatud vastupidiseid tõendeid. Tsiviilkoodeksi artikli 357 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et abikaasad on andnud ühisvara omandamisse ning ühiste kohustuste täitmisse võrdse panuse, kui ei ole esitatud vastupidiseid tõendeid.
2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?
Tsiviilkoodeksi artikli 343 lõike 3 kohaselt peavad abikaasad vara ühisuse režiimi raames koostama inventuuri enne abiellumist omandatud vallasvarast kas tsiviilnotariga või eraviisiliste allkirjadega, ning see tuleks koostada enne abielu sõlmimist. Juhul, kui abikaasad valivad vara lahususe režiimi (vt punkt 3.1), tuleb selle kokkuleppega hõlmatud vallasvara kehtestada tsiviilnotari kinnitatav inventuur.
2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?
Mis puudutab ühisvara, siis kummalgi abikaasal on õigus kasutada ja hallata ühisvara ning omandada ühisvara ise, teise abikaasa nõusolekuta (tsiviilkoodeksi artikkel 345). Ühisvara võõrandamist ja koormamist hõlmavaid õigustoiminguid võib teha ainult teise abikaasa nõusolekul. Sellist ühist vallasvara, mille võõrandamine ei ole seotud ühegi avaldamisega seotud formaalsusega, võib aga kumbki abikaasa võõrandada ise (tsiviilkoodeksi artikkel 346). Muul juhul võib ilma teise abikaasa selgesõnalise nõusolekuta tehtud õigustoimingu tühistada.
Perekonna elukohta, mis on abikaasade ühine elukoht või lastega elava abikaasa elukoht, puudutavaid õigustoiminguid reguleerib erirežiim. Abikaasa ei tohi iseseisvalt võõrandada õiguseid perekonna elukoha üle ega teha toiminguid, mis mõjutavad sellise elukoha kasutamist isegi juhul, kui ta on elukoha ainuomanik. Kui aga teine abikaasa jätab nõusoleku andmata ilma õiguspärase põhjuseta, võib perekonna- ja eestkosteasjades pädev kohus volitada toimingu teostamise. Abikaasa, kes oma nõusolekut ei andnud, võib taotleda toimingu tühistamist, kui elamispind oli registreeritud maaregistris perekonna elukohana. Tühistamist saab taotleda ka juhul, kui perekonna elukohaks olemine ei olnud registreeritud, kuid oli ostjast kolmandale isikule muul viisil teada. Muudel juhtudel võib teine abikaasa nõuda ainult kahju hüvitamist (tsiviilkoodeksi artikkel 322).
2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?
Kummagi osapoole poolt abielu tavapäraste kulutuste ning ühisvara hooldamisest, haldamisest ja omandamisest tulenevate kulutuste katteks võetud kohustused on abikaasade ühised kohustused isegi juhul, kui neid on võtnud ainult üks, ning abikaasad vastutavad selliste võlgade eest oma ühisvaraga (tsiviilkoodeksi artikkel 351).
2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?
Abikaasad vastutavad ühiste võlgade eest ühisvaraga vastavalt tsiviilkoodeksi artiklis 351 sätestatule. Kui aga ühisvara ei ole ühiste kohustuste katmiseks piisav, on abikaasad solidaarselt vastutavad ka isikliku varaga ning maksval abikaasal on teise abikaasa suhtes tagasinõudeõigus ja kinnipidamisõigus seni, kui ta on saanud asjakohase hüvitise (tsiviilkoodeksi artikkel 352).