2 Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Seadusjärgne abieluvararežiim on varade ühisel omamisel põhinev vara ühisus. See on kombineeritud selliste lahusvarade individuaalse omamisega, mis kuulusid ühele abikaasale enne abiellumist või mille ta sai tasuta abielu kestel (näiteks kingitusena või pärandina) või lahusvaradest (näiteks intress ja viljad).

Sloveenia pereseadustiku art. 67 alusel koosneb abikaasade ühisvara kõikidest omandiõigustest, mis omandati töö või saadi ühisvarast abielu ja abikaasade ühise elu jooksul sõltumata sellest, kummale abikaasale kuulub selle omandiõigus. Abikaasade ühisvaraks on ka vara, mis omandati nende ühisvara ja/või sellest saadud vara alusel või selle abil. Kui vara jagatakse, siis eeldatakse, et osad on võrdsed, kui kumbki abikaasa ei tõenda, et temal on õigus suuremale osale. Sellise vaidluse korral käsitleb kohus mitte ainult kummagi abikaasa sissetulekut, vaid ka muid asjaolusid, nagu nende panus majapidamisse, laste eest hoolitsemisse ja ühisvara korrashoidu.

Kummagi abikaasa lahusvaraks on vara, mille ta omandas enne abiellumist või sai kingituseks abielu ajal (Sloveenia pereseadustiku art. 77 lõik 1). Päritolust või omandamise liigist olenemata viitab abikaasa lahusvara väiksema väärtusega asjadele, mis on mõeldud tema isiklikuks kasutamiseks (Sloveenia pereseadustiku art. 77 lõik 2).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Kogu isiklik tulu (k.a vanaduspensioni tulu) ja abielupoole tööst või ühisvarast saadud mis tahes liiki teenistus loetakse seadusjärgselt ühisvara osaks. Üks abikaasa võib nõuda varade käsitlemist enda lahusvarana ainult juhul, kui ta tõestab, et need on pärit abiellumise eelsest ajast või et need ei ole saadud ühisvarast.

Abikaasade suhtes kehtib seadusjärgne vararežiim (st ühisvara režiim abikaasade ühise vara kohta ja iga abikaasa lahusvara kohta), välja arvatud kui nad lepivad vararežiimi sisus kokku nende vara- ja õigussuhete korraldamise lepingus. Sellisel juhul kehtib nende suhtes lepinguline vararežiim.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Sloveenia õigusnormid ei nõua varade inventuuri kehtestamist.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Abikaasad haldavad ja kasutavad ühisvara ühiselt ja konsensuslikult, v.a juhul, kui nad on leppinud kokku, et ainult ühel abikaasal on ühisvara mõlema abikaasa kasuks haldamise ja võõrandamise õigus. Teine abikaasa võib sellisest kokkuleppest igal ajal taganeda. Kui üks abielupool võõrandab ühisvara ilma teise vajaliku nõusolekuta, võib viimane selle õigustoimingu vaidlustada, kui tehingu osaliseks olnud kolmas isik teadis või oleks pidanud teadma, et asjaomane vara kuulus ühisvarasse. Muul juhul on õigusest ilma jäetud abikaasal õigus ainult teiselt abikaasalt hüvitist nõuda. Abikaasad ei või võõrandada individuaalselt oma määratlemata osa ühisvaras, kuid nad võivad teostada sõltumatult omandiõigust oma lahusvara üle.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Ainult ühe abikaasa poolt tehtavad ühisvaraga ja perekonna igapäevaste vajadustega seotud õigustoimingud loovad ühiseid kohustusi ja on mõlemale abikaasale siduvad. Selliste ühiste kohustuste eest vastutavad abikaasad solidaarselt.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Mõlemad abikaasad vastutavad solidaarselt abielu ajal tekkinud võlgade eest, mis seonduvad ühisvara ja abieluliste kulutustega. Vastavate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võib kasutada ühisvara ning juhul, kui sellest ei piisa, abikaasade lahusvara. Kui ühe abikaasa panus ühiste võlgade tasumisse ületab tema osa võlgadest, võib ta taotleda teiselt abikaasalt tagasimakset. Kui ainult ühe abikaasa jaoks siduvate võlgade võlausaldajad soovivad nõuda neid võlgu sisse ühisvarast, peavad nad kõigepealt taotlema kohtult võlgnikust abikaasa osa kindlaksmääramist ühisvaras, pärast mida võivad nad taotleda võla sissenõudmist võlgnikust abikaasale määratud osast.

Kui ühele abikaasale kuuluva ühise vara osa müük täitemenetluses on lubatud, on teisel abikaasal eelisõigus osta see osa hinnaga, mis määratakse kindlaks täideviimist ja tagatist reguleeriva seaduse kohaselt. Ühe abikaasa isikliku pankroti korral määratleb menetlust läbiviiv kohus otsusega halduri ettepaneku korral, et pankrotivõlgniku osa võrdub poolega, välja arvatud kui teine abikaasa esitas välistamisõiguse taotluse. Kui haldur hindab, et parkotivõlgniku osa ühisvaras ületab poolt, peab haldur kui pankrotivõlgniku seadusjärgne esindaja nõudma, et pankrotivõlgniku osa määratakse kindlaks. Teine abikaasa võib abikaasa isikliku pankroti menetluses esitada välistamisõiguse taotluse tõendamaks, et tema osa ühisvaras on suurem. Kui teine abikaasa sellist taotlust ei esita, siis leitakse, et ta taotles isikliku pankroti menetluses välistamisõigust ühisvara osale, mis võrdub poolega.