2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Soome abieluseaduse kohaselt on nii enne abielu sõlmimist ühele abikaasale kuulunud kui ka abielu kestel tema omandatud vara isiklik vara (abieluseaduse paragrahv 34). Kui abikaasad ei ole teisiti kokku leppinud, on neil teineteise varale abieluvaraõigus, olenemata sellest, kas tegemist on kinnisvara või vallasvaraga. Vara, millele abieluvaraõigus kehtib (abieluvara), jagatakse abielu lõppemise korral. Kinkija, pärandaja või kindlustusvõtja võib siiski määrata, et kingi saaja, pärija või kindlustushüvitise saaja abikaasal ei ole abieluvaraõigust varale, mille tema abikaasa on saanud kingituseks, pärinud testamendiga või saanud kindlustushüvitise nõude alusel (abieluseaduse paragrahv 35).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtib abieluvaraõigus abikaasade kogu varale.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Ühel abikaasal on õigus nõuda teise abikaasa osalust mõlema vallasvara inventeerimisel. Kui vara omistamise osas tekib lahkarvamus, otsustab kohus, kui suur on inventuuri tõendusmaterjali kaalukus.(abieluseaduse paragrahv 60). Praktikas on inventuuri tegemine pärast lahutusmenetluse algatamist ja enne abieluvara jagamist vältimatu, kuna teisiti ei ole võimalik arvutada vara väärtust, millele abieluvaraõigus kehtib.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Kinnisvara omav abikaasa valitseb seda abielu kestel iseseisvalt (abieluseaduse paragrahv 36). Kui abikaasade ühise elukoha omanik on üks abikaasa ainuisikuliselt, on tal selle käsutamiseks siiski vaja teise abikaasa nõusolekut. Kui kinnisvara omav abikaasa käsutab abikaasade ühist elukohta ilma teise abikaasa nõusolekuta, võib viimane selle tehingu vaidlustada. Kohtuasja algatamiseks on aega kolm kuud alates tehingu sõlmimisest (abieluseaduse paragrahv 38). Kui abikaasad on kinnisvara ühised omanikud, peavad nad sellega seotud tehinguid tegema ühiselt. Kui üks abikaasa võõrandab või pandib teisele abikaasale või mõlemale abikaasale ühiselt kuuluva vallasvara ilma teise abikaasa nõusolekuta, on viimasel õigus see tagasi osta. Kui kolmas pool ei sõlminud tehingut heauskselt või kui tehing tehti tasu saamata, on abikaasal õigus vara tagasi saada ilma selle eest tasumata (abieluseaduse paragrahv 58).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Mõlemad abikaasad vastutavad ühiselt ja üksikult võla eest, mis ühel neist on tekkinud seoses perekonna elatamisega (vt punkt 2.6).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Mõlemad abikaasad vastutavad eraldi võlgade eest, mis neil on enne abielu või selle kestel tekkinud. Seevastu vastutavad mõlemad abikaasad ühiselt ja üksikult võla eest, mis ühel neist on tekkinud seoses perekonna elatamisega. Samas ei vastuta abikaasad ühiselt sellise rahalise laenu eest, mille üks abikaasa on enda elatamise eesmärgil võtnud, ega ühegi teise elatamiseks võetud võla eest, kui võlausaldaja oli teadlik asjaolust, et abikaasad elavad oma suhte lõppemise tõttu lahus (abieluseaduse paragrahv 52). Abikaasad vastutavad ühiselt ja üksikult võlgade eest, mis neil on abielu kestel ühiselt tekkinud, kui ei ole kokku lepitud teisiti (abieluseaduse paragrahv 53).

Print this topic

back to top