2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Seadusjärgne abieluvara režiim on vara ühisus, mis jõustub abielu sõlmimisel. See hõlmab režiimi kehtivuse ajal nii abikaasade poolt individuaalselt kui ka ühiselt omandatavaid varasid (ühisvara). Ühisvarast välja jäetavad varad kuuluvad kummagi abikaasa isikliku vara hulka (perekonna- ja eestkostekoodeksi artikli 31 lõige 1).

Eelkõige hõlmab ühisvara järgmist:

• 1) töö eest saadav tasu ning kasumile orienteeritud tegevustest saadav tulu;
• 2) ühisvarast ning kummagi abikaasa isiklikust varast saadav tulu;
• 3) avatud või töötajate pensionifondist saadavad rahalised maksed (perekonna- ja eestkostekoodeksi artikli 31 lõige 2).

Ka mõlema abikaasa poolt kasutatavad majapidamisseadmed moodustavad osa ühisvarast, kui need on saadud pärimise teel või annetusena, v.a juhul kui testaator või annetaja on teisiti ette näinud (perekonna- ja eestkostekoodeksi artikkel 34).

Kummagi abikaasa isiklik vara hõlmab järgmist (kuid ei piirdu sellega):

• 1) enne vara ühisuse režiimi jõustumist omandatud varad, pärimise teel või annetusena saadud varad, v.a juhul, kui testaator või annetaja on teisiti ette näinud, varad, mis teenivad ainult ühe abikaasa isiklikke vajadusi, abikaasa isiklike saavutuste eest autasuna saadud varad ning isiklike varade eest saadud varad, v.a juhul, kui konkreetsete tingimustega on teisiti ette nähtud;
• 2) vara ühisest omamisest tulenevad omandiõigused, mille suhtes kohaldatakse teisi eeskirju (nt ühisomand seltsingus või äriühingus);
• 3) võõrandamatud õigused, mis saavad kuuluda ainult ühele isikule;
• 4) kehavigastuse või terviserikke hüvitisena või kahjuhüvitisena saadud varad. See ei hõlma siiski puudega inimeste toetusi, mida saadakse abikaasa teenimisvõime osalise või täieliku kaotuse või vajaduste suurenemise või tulevikuväljavaadete halvenemise korral;
• 5) nõuded töö eest saadava tasu ning kasumile orienteeritud tegevustest saadava tulu suhtes;
• 6) autoriõigused ja seonduvad õigused, intellektuaalomandiõigused või muud looja õigused (perekonna- ja eeskostekoodeksi artikkel 33).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Konkreetse vara määramine ühis- või isikliku vara hulka sõltub sellest, millistesse eespool nimetatud kategooriatesse see kuulub, võttes arvesse ka omandamise viisi (vt punkti 2).

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Seda ei nõuta. Tõendamise eesmärgil võib inventuuri siiski alati koostada.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Kumbki abikaasa võib ühisvara moodustavaid varasid individuaalselt käsutada või kasutada (perekonna- ja eestkostekoodeksi artikkel 34₁). Seadusest tuleneva vara ühisuse režiimi ajal ei saa kumbki abikaasa taotleda ühisvara jagamist. Lisaks sellele ei tohi kumkbi abikaasa võõrandada või võtta kohustust võõrandada osa ühisvarast või selle konkreetset vara, mis seadusjärgse režiimi lõppemisel talle jääks (perekonna- ja eestkostekoodeksi artikkel 35). Abikaasad on kohustatud tegema oma ühisvara haldamisel koostööd (perekonna- ja eeskostekoodeksi artikli 36 lõige 1). Kumbki abikaasa võib hallata vara üksi, kuid see ei hõlma alljärgnevalt kirjeldatud toiminguid (s.o teise abikaasa nõusolekut vajavaid toiminguid). Abikaasa võib esitada ühisvara haldamisele teise abikaasa poolt vastuväiteid, v.a igapäevaelu küsimusi puudutavate toimingute, perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks mõeldud toimingute või kasumile orienteeritud tegevuse osana tehtud toimingute puhul (perekonna- ja eeskostekoodeksi artikli 36 lõiked<a href="#note-1">1</a> 1 ja 2).

Ühe abikaasa taotlusel võib kohus olulisel põhjusel jätta teise abikaasa ilma ühisvara iseseisva haldamise õigusest. Samuti võib kohus otsustada, et perekonna- ja eestkostekoodeksi artikli 37 lõikes 1 sätestatud toiminguteks on abikaasa nõusoleku asemel vaja kohtu nõusolekut.

Teise abikaasa nõusolekut on vaja järgmisteks toiminguteks:

• 1) mis tahes õigustoiming seoses kinnisvara või püsiva kasutusvalduse õiguse võõrandamise, koormamise või ostmisega või mis tahes muu õigustoiming seoses kinnisvara kasutamisega;
• 2) mis tahes õigustoiming seoses ehitise või territooriumi asjaõiguse võõrandamise, koormamise või ostmisega;
• 3) mis tahes õigustoiming seoses põllumajandustalu või -ettevõtte võõrandamise, koormamise, ostmise või rentimisega;
• 4) ühisvarast tehtavad annetused, v.a üldiselt lubatavad annetused (perekonna- ja eestkostekoodeksi artikli 37 lõige 1).

Kõik ühe abikaasa poolt teise nõusolekuta sõlmitud kokkulepped on tühised, v.a juhul, kui teine abikaasa nendega tagantjärele nõustub. Kõik ühe abikaasa ühepoolsed toimingud teise poole vajaliku nõusolekuta on samuti tühised (perekonna- ja eeskostekoodeksi artikli 37 lõiked 2-4).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Kummagi abikaasa poolt perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks võetud võlgade eest vastutavad mõlemad abikaasad solidaarselt (perekonna- ja eestkostekoodeksi artikkel 30). Kui kumbki abikaasa tekitab võlgu teise osapoole nõusolekuta, võib võlausaldaja nõuda võla tasumiseks ka ühisvara kasutamist. Kui kumbki abikaasadest tekitab võlgu ilma teise abikaasa nõusolekuta või kui võlg ei tulene juriidilisest tehingust või kui võlg tekitati enne ühisvararežiimi jõustumist abikaasade vahel või kui võlg on seotud isiklike varadega, võib võlausaldaja nõuda võla rahuldamist ainult võlgniku isiklikust varast või konkreetsetest ühisvarasse kuuluvatest varadest (nt töötasu) (perekonna- ja eeskostekoodeksi artiklid 41-42)).

Print this topic

back to top