2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib Madalmaades piiratud varaühisuse režiim, mille kohaselt abielu jooksul omandatud vara ja sellega seotud võlad kuuluvad varaühisuse hulka – vt tsiviilseadustiku (BW) art. 1:94 . Varad, mis ei kuulu varaühisuse hulka hõlmavad sellist vara, mis omandati pärimisõiguse alusel või kingitusena, pensioniõigused ja üleelanu pension, vastavalt seadusele pensioniõiguste tasakaalustamise kohta lahkumineku korral. See režiim kehtib abielude kohta, mis sõlmitakse 1. jaanuaril 2018 või pärast seda, või abikaasade suhtes, kes tühistavad oma olemasoleva abieluvara lepingu päras seda kuupäeva ja kelle abielule kohaldus seadusjärgne režiimi el. Varaühisus hõlmab ka varasid, mis kuulusid abikaasadele ühiselt enne abielu (nt kui nad elasid koos). Erirežiim kehtib siis, kui üks abikaasadest tegeleb ettevõtlusega – vt BW art. 1:95a.

Enne 1. jaanuari sõlmitud abielude puhul jääb varasem seadusjärgne režiim kehtima. Varasemaks seadusjärgseks režiimiks on kõikehõlmav varaühisus. Kõik varad, mis kuulusid abikaasadele enne abielu algust ja nende kõik sellest ajast alates omandatud varad kuuluvad ühisvarasse, kuni ühisust ei ole lõpetatud. Varad, mis saadakse pärimise teel või kingitusena ning mis pärandaja soovil või annetaja kavakohaselt jäävad ühisusest välja (seda nimetatakse ka väljajätmisklausliks), "pensioniõiguste lahutuse korral võrdsustamise seaduse" mõtte kohased pensioniõigused ning elusolevate ülalpeetavate pensionid ei kuulu ühisvarasse. Samuti ei kuulu ühisusse varad (ja võlad), mis on seotud ainult ühega abikaasadest (vt tsiviilkoodeksi artikli 1:94 lõiget 5). Kohtupraktika põhjal loetakse eripensioniõigused ning mittemateriaalse kahju hüvitamine lahusvara hulka. Muudel juhtudel seotust automaatselt ei aktsepteerita. Lahusvara viljad kuuluvad samuti omaette varasse (vt tsiviilkoodeksi artikli 1:94 lõiget 6). Kõik kummagi abikaasa poolt võetud võlad, v.a lahusvaraga seotud võlad, kuuluvad samuti ühisusse ning makstakse välja ühisvarast (vt tsiviilkoodeksi artikli 1:94 lõiget 7)

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Kui lahutusprotsessi vältel tekib vaidlus selle üle, kellele mõni vara kuulub, ning kumki abikaasadest ei suuda tõestada enda õigust sellele varale, määratletakse see vara ühisvarana, kuid see reegel ei tohi mõjuda võlausaldajad kahjustavalt (vt tsiviilkoodeksi artikli 1:94 lõiget 8).

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Ei.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Enda nimel soetatud varasid (nt kinnisvara ja börsi- või muude ettevõtete aktsaid) haldab abikaasa, kelle nimel need on soetatud. Kõiki muid ühisvarasse kuuluvaid varasid võib hallata kumbki abikaasa iseseisvalt (vt tsiviilkoodeksi artiklit 1:97). Abikaasade ühist kodu võib võõrandada ainult mõlema abikaasa nõusolekul (vt tsiviilkoodeksi artiklit 1:88). Samuti on nõusolekut vaja abikaasade ühisele kodule pandi seadmiseks. Kui teine abikaasa ei saa eemaloleku tõttu või muul põhjusel oma nõusolekut anda või kui ta keeldub seda andmast, võib nõusoleku anda kohtunik. Kui hiljem selgub, et nõusolekut ei ole, võib teine abikaasa tugineda õigustoimingu kehtetusele (vt tsiviilkoodeksi artiklit 1:89) 3 aasta jooksul (vt tsiviilkoodeksi artiklit 3:52).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Vt vastust punktile 2.4 eespool.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Kumbki abikaasa on abielu ajal solidaarselt vastutav koos teise abikaasaga leibkonna võlgade ja laste hooldus- ja kasvatuskulude eest (vt BW art. 1:85). See reegel kehtib olenemata režiimist, mille alusel abikaasad abiellusid.

Majapidamise võlgade kohta vt vastust nr 2.5 ja muude võlgade kohta vastust 2.1. Võlausaldajad võivad taotleda sissenõudmist kogu abikaasade vara suhtes. Kui üks abikaasa maksis ühisuse võlga oma isiklikust varast, on tal õigus hüvitamisele (vt tsiviilkoodeksi artikkel 1:95). Ühe abikaasa isiklikku võlga võib abielu vältel ühisvarast tasuda, kuid teisel abikaasal on õigus osutada võlausaldajale võlgnikust abikaasa enda varasid, millest võlga sisse nõuda saab. Kui isiklikku võlga rahuldatakse ühisvarast, tekib võlgnikust abikaasal hüvitamiskohustus ühisuse ees (vt tsiviilkoodeksi artikkel 1:96 lõiget 4).

Print this topic

back to top