2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Kohustuslik abieluvararežiim on varaühisus (Itaalia tsiviilseadustiku (CC) paragrahv 159).

Kohustusliku varaühisusega nähakse ette ühisvara, isiklik vara ja edasilükkunud ühisvara.

Abikaasade vara, mille nad on pärast abiellumist kas eraldi või koos omandanud, moodustab osa ühisvarast, välja arvatud isiklik vara ja edasilükkunud ühisvara hulka arvatav vara (tsiviilseadustiku paragrahv 177).

Järgmine vara on isiklik vara:

• a. enne abiellumist või varaühisuse režiimi kohaldamist omandatud vara;
• b. pärast abiellumist kinke või pärandi teel omandatud vara, kui ametlikus kinkedokumendis või testamendis ei ole täpsustatud, et vara tuleb lisada ühisvarasse;
• c. üksnes abikaasa isiklikuks kasutamiseks ettenähtud vara ja selle tarvikud;
• d. vara, mida ühel abikaasal on vaja oma ametialaseks tegevuseks;
• e. vara, mis on omandatud kahjude hüvitisena ning igasugune töövõime osalise või täieliku kaotamisega seotud pension;
• f. vara, mis on omandatud eespool loetletud vara võõrandamise või vahetamise hinnaga, tingimusel, et seda on omandamise hetkel sõnaselgelt väljendatud.

Juhul, kui ühisvarast soovitakse välja jätta eespool punktides c, d, f osutatud kinnis- või vallasvara, mis on registreeritud selleks ettenähtud vararegistris ning omandatud pärast abiellumist, tuleb seda kinnitada omandamisaktis ning seda saab teha vaid teise abikaasa nõusolekul (tsiviilseadustiku paragrahv 179).

Edasilükkunud ühisvarana käsitatakse järgmist vara:

• abikaasa isiklikust varast ja isiklikust tegevusest saadud tulud, tingimusel, et need eksisteerivad ka varaühisuse lõppemise ajal (tsiviilseadustiku paragrahvi 177 punktid b ja c);
• ühe abikaasa ettevõtte tegevuseks ettenähtud vara, kui ettevõte loodi pärast abiellumist, ning enne abiellumist loodud ettevõtte juurdekasv, tingimusel, et need eksisteerivad ka varaühisuse lõppemise ajal (tsiviilseadustiku paragrahv 178).

Edasilükkunud varaühisus kehtib ainult varaühisuse lõppemise hetkel ning, olenevalt valitsevast õpetuslikust tõlgendusest, ei tähenda see asjade ja õiguste kaasomandit, vaid üksnes ühe abikaasa õigust nõuda teiselt abikaasalt (omanikult), et ta maksaks välja poole kuni võrdse osa vara väärtusest. Kui nimetatud väärtuse osas kokkuleppele ei jõuta, määrab selle kindlaks kohtunik.

Pärimisega seoses tähendab see surnud abikaasa võlga üleelanud abikaasa ees.

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Kui vastupidist ei ole võimalik tõendada, käsitatakse vallasvara ühisvarana (tsiviilseadustiku paragrahv 195).

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad ei pea tegema varade inventuuri.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Abikaasad võivad ühisvara valitseda eraldi.

Erakorralise valitsemisega seotud tehinguid ning lepinguid, millega isiklikud kasutusõigused üle antakse või endale saadakse, võivad sõlmida siiski ainult mõlemad abikaasad ühiselt. Asjakohase tegevusega seotud kohtumenetlustes kuulub esindusõigus ühiselt mõlemale abikaasale (tsiviilseadustiku paragrahv 180).

Avalikult registreeritud vallas- või kinnisvara korral võib käsutamislepingu (müügilepingu jms), millel puudub teise abikaasa nõusolek, juhul, kui seda nõutakse, tühistada ning see abikaasa, kelle nõusolekut oli tehinguks vaja, võib esitada hagi kas ühe aasta jooksul alates kuupäevast, millal ta sai käsutamislepingust teadlikuks, või igal juhul ühe aasta jooksul alates sellele alla kirjutamise kuupäevast; mistahes muul juhul peab oma abikaasa nõusolekuta toiminud abikaasa esimese nõudmisel ühisvara taastama samas seisukorras kui see oli enne nimetatud tehingu sõlmimist või kui see ei ole võimalik, hüvitama temale samaväärse summa (tsiviilseadustiku paragrahv 184).

Abikaasa ei tohi käsutada oma osa ühisvarast enne, kui varaühisuse režiim on õiguslikult lõpetatud.

Juhul kui üks abikaasa keeldub oma nõusolekut andmast, ei viibi kohal või teda takistab miski muu, võib teine abikaasa saada kohtunikult loa vajalike toimingute teostamiseks (tsiviilseadustiku paragrahvid 181 ja 182). Lisaks sellele võib kohtunik keelata ühel abikaasal varasid valitseda, juhul kui nimetatud abikaasa on osutunud halvaks valitsejaks (tsiviilseadustiku paragrahv 183). Juhul, kui ühel abikaasal on täielik või osaline puue või ta on varasid halvasti valitsenud, võib kohtunik kuulutada välja seadustatud lahuselu, mis on üks varaühisuse lõpetamise põhjus (tsiviilseadustiku paragrahv 193).

Isikliku vara ja edasilükkunud ühisvara puhul võib omanik kõiki valitsemis- ja käsutustegusid teha üksi (tsiviilseadustiku paragrahv 185).

Konkreetsed õigusnormid abikaasade ühise elukoha suhtes puuduvad, samuti puuduvad konkreetsed kaitseabinõud selle abikaasa suhtes, kes ei ole elukoha omanik.

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Ühisvara tavapärase valitsemisega seotud tegusid võivad teha mõlemad abikaasad eraldi (tsiviilseadustiku paragrahv 180). Perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutatakse ühisvaraga, isegi kui üks abikaasa on üksi need kohustused võtnud (tsiviilseadustiku paragrahv 186).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Kui võlausaldajad ei saa oma nõudeid täielikult isiklikust varast rahuldada, vastutatakse ühisvaraga võlgnikust abikaasale kuuluva osa väärtuses selliste võlgade eest, mis ühel abikaasal on pärast abiellumist tekkinud ühisvara tavapärase valitsemisega mitteseotud tegude tegemisel ilma teise abikaasa nõusolekuta (tsiviilseadustiku paragrahv 189).

Isegi kui võlg on tekkinud enne abiellumist, võib ühe abikaasa isiklik võlausaldaja oma nõude täiendavalt rahuldada ühisvarast sellises väärtuses, mis vastab võlgnikust abikaasa osale ühisvarast. Tagamata võlgade korral on ühisvaraga seotud võlausaldajatel eelisõigus ühe abikaasa isiklike võlausaldajate ees (tsiviilseadustiku paragrahv 189).

Ühisvaraga seotud laenu andnud võlausaldaja võib taotleda oma nõude täitmist kummagi abikaasa isiklikust varast väärtuses kuni pool nõudesummast, juhul kui ühisvarast selleks ei piisa (tsiviilseadustiku paragrahv 190).

Print this topic

back to top