2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Kohustuslik abieluvararežiim on varaühisus, mida nimetatakse ka soetisühisuseks (tsiviilseadustiku paragrahv 1400). Selles režiimis eristatakse ühisvara ja kummagi abikaasa lahusvara.

Ühisvara hulka kuulub soetatud vara, st abikaasade ametitegevusest saadud töötasu, nende isiklikust varast saadud kasu ja sissetulek ning vara, mille kumbki abikaasa on abielu kestel tasu eest omandanud (tsiviilseadustiku paragrahv 1401).

Lahusvara hulka kuulub vara, mis kuulus ühele abikaasale juba enne abielu registreerimise päeva, abielu kestel ühele abikaasale kingitud või pärandatud vara (tsiviilseadustiku paragrahv 1405) ning isiklik vara, mille abikaasad on omandanud abielu kestel ning mida käsitatakse ühe abikaasa lahusvarana (tsiviilseadustiku paragrahv 1404).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Tsiviilseadustiku paragrahvi 1402 kohaselt käsitatakse igasugust vallas- või kinnisvara ühisvarana, kui ei ole tõendanud, et õigusnormide kohaselt on tegemist ühe abikaasa lahusvaraga.

Tsiviilseadustiku paragrahvi 1421 lõike 1 kohaselt käsitatakse sellist ühisvara, mille kohta kumbki abikaasa ei suuda tõendada, et ta on selle abielu kestel üksi omandanud, mõlema abikaasa omandatud varana.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Puuduvad sätted, mis kohustaksid abikaasasid inventuuri tegema. Selleks et tulevikus vaidlusi vältida, võib notariaalselt kinnitatud inventuuri tegemine siiski olla soovitatav.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Kumbki abikaasa võib oma lahusvara valitseda, kasutada ja käsutada (tsiviilseadustiku paragrahv 1428) kooskõlas tsiviilseadustiku paragrahvis 215 kehtestatud piiranguga, mille kohaselt abikaasad ei tohi eraldi võõrandada õigusi, millega perekonna elukoht on tagatud, ega sinna kuuluvaid mööbliesemeid. Kumbki abikaasa haldab ja käsutab üksinda vabalt vara, mille ta on toonud ühisvarasse omal initsiatiivil (tsiviilseadustiku paragrahv 1421).

Üks abikaasa ei tohi ilma teise abikaasa nõusolekuta käsutada vara, mille mõlemad abikaasad on abielu kestel koos omandanud (tsiviilseadustiku paragrahvi 1421 lõige 1).

Kui üks abikaasa valitseb, kasutab või käsutab üksi oma isiklikku vallasvara, eeldatakse, juhul kui kolmas pool tegutses heauskselt, et abikaasal on õigus selline tehing üksi sõlmida. Seda sätet ei kohaldata tasuta teostatud tehingutele. Seda sätet ei kohaldata ka tsiviilseadustiku paragrahvi 215 lõikes 2 nimetatud mööbliesemetele ega materiaalsele vallasvarale, mille isiklik laad annab põhjust eeldada, et see kuulub teisele abikaasale (tsiviilseadustiku paragrahv 222).

Kumbki abikaasa vastutab ise mis tahes vigade eest, mis ta on oma varade valitsemisel teinud (tsiviilseadustiku paragrahvi 1421 lõige 3). Kohaldatakse tsiviilvastutuse õiguslikku režiimi. Pettuse või võimu kuritarvitamise korral võidakse nõuda ühe abikaasa sõlmitud ja ühisvarasse kuuluvat vara käsitleva tehingu tühistamist. Teine abikaasa võib tühistamise taotluse esitada kahe aasta jooksul alates tehingust teadlikuks saamise päevast, kuid mitte kunagi hiljem kui kaks aastat pärast varaühisuse lõppemist (tsiviilseadustiku paragrahv 1427).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Kumbki abikaasa võib ise sõlmida lepinguid seoses kodumajapidamise ülalpidamise või laste kasvatamisega. Iga võlg, mis ühel abikaasal on tekkinud eespool nimetatu tagajärjel, on teisele abikaasale ühiselt ja üksikult siduv. Ühist ja üksikut vastutust ei teki selliste kulude korral, mis on perekonna elustiili, tehingu otstarbekust või tarbetust või lepinguosalise kolmanda poole hea- või pahauskset tegutsemist arvestades ilmselgelt liigsed. Seda ei teki ka järelmaksuga ostude tagajärjel tekkinud kohustuste korral, kui neid ei tehtud mõlema abikaasa nõusolekul (tsiviilseadustiku paragrahv 220).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Kumbki abikaasa vastutab ise oma isiklike võlgade eest (tsiviilseadustiku paragrahvi 1410).

Isiklike võlgade korral on võlausaldajatel õigus algatada menetlus võla tekitanud abikaasa lahusvara ning selle vara suhtes, mille ta on abielu kestel ainuisikuliselt omandanud (tsiviilseadustiku paragrahvid 1411 kuni 1413).

Kui võla on tekitanud ainult üks abikaasa, on võlausaldajatel õigus arestida kogu ühisvara ja võla tekitanud abikaasa lahusvara. Põhimõtteliselt ei tohi nad arestida selle abikaasa lahusvara, kes võlga ei tekitanud, välja arvatud juhul, kui võla on tekitanud mõlemad abikaasad isiklikult, ühiselt või üksikult, või kui võla eest mittevastutav abikaasa oli tagatise andja (tsiviilseadustiku paragrahvid 1412 kuni 1414).

Print this topic

back to top