2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Horvaatia õiguse kohaselt on abikaasadel lahusvara ja ühisvara (perekonnaseaduse § 247). Ühisvara hõlmab kogu vara, mille abikaasad on abielu kestel töötades teeninud, või selle vara arvelt lisandunud vara (perekonnaseaduse § 252).

Vara, mis kuulub abikaasale abielu sõlmimise hetkel, jääb tema lahusvaraks. Lahusvara hulka kuulub ka vara, mille abikaasa omandas abielu kestel pärimise või kinke teel.

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Seaduse järgi on abikaasad ühisvara võrdsed kaasomanikud, kui nad ei ole sõlminud lepingut, mis reguleerib nende varalisi suhteid teisiti.

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Horvaatia õigusnormid ei nõua varade inventuuri kehtestamist.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Ühisvara valitsemise ja käsutamise suhtes sätestab perekonnaseadus, et kohaldatakse omandiõiguse ja muude varaliste õiguste seaduse § 37–46.

Ühisvara puhul on oluline eristada tavapärast ja erakorralist valitsemist. Mõlemal juhul on vaja teise abikaasa nõusolekut, kuid erakorralise valitsemise korral peab nõusolek olema antud selgesõnaliselt, samas kui tavapärase valitsemise korral eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kui ei ole tõendatud vastupidist (perekonnaseaduse § 251). Kui tavapärast valitsemist puudutavas küsimuses nõusolek puudub, ei mõjuta see heauskse kolmanda isiku õigusi ega kohustusi (perekonnaseaduse § 251). Tavapärane valitsemine hõlmab vara regulaarset hooldust (näiteks auto parandamine või katkise aknaklaasi väljavahetamine) ning kasutamist ettenähtud kasutusotstarbel, kui selle tagajärjel ei teki erakordselt suuri kulusid ja seda tehakse eeldatavalt abikaasade parimaid huve arvestades.

Erakorraline valitsemine hõlmab järgmist: kapitaalremont, vara võõrandamine, üürile andmine enam kui üheks aastaks, hüpoteegi seadmine kinnisvarale, vallasvara kinnipidamisõigus, reaal- ja isiklikud servituudid, reaalkoormatis või kinnisasja hoonestusõigus. Nendes küsimustes on vaja mõlema abikaasa selgesõnalist nõusolekut (omandiõiguse ja muude varaliste õiguste seaduse § 41 lg 1).

Kui üks abikaasadest on vastu teatavatele asjaoludele, mis on seotud tavapärase valitsemisega, teeb otsuse kohus ühe või mõlema abikaasa taotlusel hagita menetluses (omandiõiguse ja muude varaliste õiguste seaduse § 40 lg 3). Kui erakorralist valitsemist puudutavas küsimuses nõusolek puudub, võivad abikaasad nõuda ühisvararežiimi lõpetamist (omandiõiguse ja muude varaliste õiguste seaduse § 41 lg 3).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Üks abikaasadest võib käsutada talle kuuluvat ühisvara jagamatut osa vabalt ja ilma teise abikaasa nõusolekuta, kuid ainult juhul, kui see ei takista kolmandate isikute õiguste teostamist.

Konstitutsioonikohtu algse praktika kohaselt oli ühe abikaasaga sõlmitud abikaasade ühist kinnisvara puudutav tehing õigustühine. Konstitutsioonikohus loobus seega kinnistusregistri tõepärasuse ja terviklikkuse usaldamise põhimõttest kolmandate isikute kasuks, kuna sageli on ainult üks abikaasadest kinnistusregistris omanikuna registreeritud (13. oktoobri 2004 kohtumäärus number U-III-493/2002 jaU-III-821/2007). Kuid Horvaatia Vabariigi Konstitutsioonikohtu 14. juuni 2011 määrusega number U-III-103/2008 loobuti osaliselt eespool nimetatud seisukohast ainult ühe abikaasaga sõlmitud tehingu absoluutse tühisuse kohta, rõhutades, et edaspidi hinnatakse tehingu kehtivust igal üksikul juhul, arvestades konkreetseid asjaolusid ja kõikide vastava tehinguga seotud poolte, sealhulgas sellises tehingus mitteosalenud abikaasa käitumist, paremaid teadmisi ja head tahet.

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Mis puudutab abikaasade vastutust võlgade eest, siis viitab perekonnaseadus tsiviilkohustuste seadusele, mis reguleerib antud küsimust üldiselt.

Tsiviilkohustuste seadus sätestab võlgade suhtes võlgnike individuaalse vastutuse ja solidaarvastutuse (kaasvastutuse).

Juhul kui ainult üks abikaasa on vastutav (individuaalne vastutus), tasutakse võlausaldajale üksnes sellele abikaasale kuuluvast lahusvarast ja/või ühisvara poolest. Kui võlausaldaja rakendab ühisvara suhtes täitemeetmeid seoses ühe abikaasa vastu esitatud finantsnõudega, võib teine abikaasa rakendada täitemenetluse seadustikust tulenevaid õiguslikke vahendeid ühisvara enda osa kaitsmiseks.

Vastavalt tsiviilkohustuste seadusele võib abikaasade solidaarvastutuse (kaasvastutuse) korral tasuda võlausaldajale kas abikaasade lahusvarast või ühisvarast.

Kehtiva Horvaatia õiguse kohaselt ei vastuta abikaasad solidaarselt ühe abikaasa võetud abieluliidu või perekonna jooksvate vajadustega seotud kohustuste eest, kuid eelnevalt reguleeris abikaasade solidaarvastutust endine abielu ja peresuhete seadus, mis sätestas selgesõnaliselt, et abikaasad vastutasid solidaarselt ühe abikaasa võetud abieluliidu või perekonna jooksvate vajadustega seotud kohustuste eest.

Print this topic

back to top